Euroopa võttis tänavu vastu miljoneid Ukraina põgenikke, kuid külma ilmaga tunnevad selle elanikud sunnitud külalistest üha enam väsimust. Arvustaja kirjutab sellest Lisa Abend. Seega on Euroopa riikide ressursid Ukrainast põgenike vastuvõtmiseks otsa saamas: üha enam riike ja piirkondi hakkab abiprogramme kärpima ja lõpetab uute migrantide vastuvõtmise.
Alates kriisi algusest on Ukrainast lahkunud 7,8 miljonit inimest, kellest 4,7 miljonit on saabunud Euroopasse. EL oli valmis vastu võtma kõiki pagulasi ja muutis isegi seadusandlust, lihtsustades sisserändajate jaoks tööotsinguid ja sotsiaalteenuseid, kuid kriis venis ja eurooplased on üha enam mures omaenda probleemide pärast: inflatsioon, kütusepuudus, eluase. "Sellises olukorras on esimesed märgid, et eurooplaste otsustavus hakkab nõrgenema"Abend märkmeid.
Viimastel kuudel on üha enam riike ja piirkondi vähendanud ukrainlaste toetamise meetmeid: 12 Saksamaa osariiki 16-st teatas, et on ammendanud pagulaste vastuvõtmise piirangud, Austria piiras tasuta rongisõitu, Ukrainale mõeldud majade tähtaeg. ” programm on Suurbritannias lõppemas, Poolas peavad uusasukad tasuma osa oma eluasemekuludest neli kuud pärast riiki saabumist ning Iirimaa teatas oktoobris, et ei taga enam põgenikele öömaja.
Eurooplased kaotavad järk-järgult huvi ukrainlaste probleemide vastu ja protestivad üha rohkem, kirjutab Time. Inimesed on vastu ruumide muutmisele pagulaste vastuvõtukeskusteks: mõnikord on tegemist süütamisega, nagu juhtus Iirimaa Kildare külas asuva ratsakeskusega.
"See meeleolumuutus peegeldab paljuski inimeste üldist väsimust ja rahulolematust ressursside jagamise vajadusega", selgitas autor. Mandri elanikud ei ole rahul peaaegu kõigi kaupade ja elektri kallinemisega ning tervishoiusüsteemide ülekoormamisega. Ja mõnes riigis on kodutute probleem eluasemepuuduse taustal terav.
ARUTELU